Le verbe

1. Formation

135) On étudiera essentiellement ici la formation du verbe au moyen de suffixes.

136) -ahh- est un dénominatif avec le sens de "faire ce que le mot de base indique" et "mettre dans un état (naturel et continuel)" : sarazziyahh- "mettre tout en haut" (sarazzi- "supérieur, suprême"), nakkiyahh- "rendre difficile" (nakki- "difficile"), idālawahh- "mal agir" (idālu- "méchant"), kururiyahh- "faire la guerre" (kurur "hostilité"), 3-yahh- (c.à.d. *triyahh-) "tripler", 4-iyahh- "quadrupler".

137) -annāi- exprime une persistance, un peu comme un duratif : iya- "aller, marcher" iyannāi- "marcher continuellement", parh- "chasser" parhannāi- "chasser continuellement", walh- "frapper" walhannāi- "frapper continuellement".

Le duratif est fréquemment utilisé avec l'itératif en -sk- (§141) : walh- "frapper" walhannesk- "frapper sans cesse", hēwāi- "pleuvoir" hēwannesk- "pleuvoir sans cesse toute la journée".

138) -es- est un dénominatif avec le sens de "devenir tel que le mot de base l'indique" : idālawes- "devenir méchant, se brouiller" (idālu- "méchant"), parkues- "se purifier" (parkui- "pur"), salles- "grandir, croître" (salli- "grand"), makkes- "devenir nombreux, augmenter" (mekki- "beaucoup").

139) L'infixe -nin- sert, comme le suffixe plus fréquent -nu- (§140), à construire le causatif de quelques verbes : hark- "s'effondrer" harnink- "abattre", istark- "être malade" istarnink- "rendre malade".

140) a) Le suffixe -nu- est le moyen habituel pour construire le causatif des verbes : ar- "se trouver" arnu- "envoyer", war- "être en feu" warnu- "incendier", link- "jurer" linganu- "faire prêter serment", hark- "s'effondrer" harganu- "abattre", weh- "se retourner" wahnu- "retourner".

b) Il n'y a parfois pas de différence entre le verbe de base et celui augmenté de -nu- : pahs- et pahsanu- "protéger".

c) Occasionnellement, -nu- est utilisé comme -ahh- (§136) pour construire à partir de noms des verbes avec le sens "agir selon le mot de base en modifiant un état antérieur" : maliskunu- "affaiblir" (malisku- "faible"), dassanu- "rendre fort" (dassu- "fort"), sallanu- "agrandir, étirer" (salli- "grand"), tepnu- "réduire" (tepu- "peu"), parkunu- "purifier" (parkui- "pur"), esharnu- "rendre ensanglanté" (eshar- "sang").

141) a) On peut construire pour chaque racine verbale une forme avec le suffixe -sk- de sens proche de l'itératif, bien que son utilisation soit plus compliquée : da- "prendre" dask- "prendre plusieurs fois", pāi- "donner" pesk- "donner plusieurs fois", ep- "saisir" appisk- "saisir plusieurs fois", hatrāi- "écrire" hatresk- "écrire plusieurs fois", eku- "boire" akkusk- "boire plusieurs fois", punus- "demander" punusk- (< *punus-sk-; §19a) "demander plusieurs fois".

b) Quelques formations particulières : ar- "se trouver" ar(a)sk- "se trouver plusieurs fois" (§22), sipand- "faire une libation" sipanzak- (c.a.d. *sipand-sk-; §22) "faire des libations plusieurs fois", ed- "manger" azzikk- "se régaler" (§22), dāi- "placer" zikk- "placer plusieurs fois" (§24), kuen- "frapper" kuask- (§11. 31a) "frapper plusieurs fois" (à côté de kuennisk-), hanna- "juger", hannesk- et hassik- "juger plusieurs fois" (§22. 31a), aus- "voir" usk- "voir plusieurs fois".

c) 1. A cause de son utilisation fréquente, -sk- est souvent utilisé en même temps que d'autres suffixes : arnusk- "apporter plusieurs fois", harninkisk- "abattre plusieurs fois", kururiyahhesk- "toujours faire la guerre".

2. En particulier, le duratif en -annāi- (§137) est souvent accompagné du suffixe itératif -sk- : walh- "frapper" walhannesk- "frapper toujours continuellement", pars- "casser" parsiyannesk- "casser les uns après les autres".

d) On trouve rarement à la place de -sk- le suffixe -ss- emprunté au luwite : essa- "faire plusieurs fois" (iya- "faire"), halzessa- "appeler plusieurs fois" (halzāi- "appeler").

142) On rencontre occasionnellement un phénomène de reduplication de la racine verbale : wek- et wewak- "souhaiter, demander", kis- et kikkis- "devenir", kikki- à la place de ki- "(se trouver =) commencer" ; cf. aussi pappars- "jaillir", katkattenu- "faire renifler", asas- "placer", wariwarant- = warant- "brûlant".

Pour un sens itératif des formes avec reduplication, cf. le remplacement de wewakkinun "j'ai exigé d'urgence" dans KBo III 4 II 11 par l'itératif wekiskinun dans la copie 888/c III 9.

143) a) Comme dans les autres langues I.E., le hittite utilise des particules pour modifier le sens des racines verbales. Le hittite montre sur ce point un côté archaïque puisque les particules sont toujours écrites comme des mots indépendants et que des petits mots peuvent s'insérer entre la particule et le verbe.

b) Les particules les plus importantes sont : anda (andan) "vers l'intérieur", appa (appan) "de retour, de nouveau", arha "au loin", katta (kattan) "vers le bas ; en plus, avec", parā "en avant ; dehors", piran "en avant", sarā "vers le haut, en haut", sēr "en haut" ; par ex. pāi- "aller" anda pāi- "entrer", appa pāi- "retourner", appan pāi- "suivre", arha pāi- "partir", parā pāi- "continuer ; sortir", sarā pāi- "monter" ; dā- "prendre" appa(n) dā- "reprendre", arha dā- "enlever", parā dā- "enlever", katta(n) dā- "descendre (qqch)", sarā dā- "monter (qqch) ; prendre, capturer".

c) 1. Un verbe peut avoir plusieurs particules en même temps : appa(n) anda pāi- "entrer à nouveau", sēr arha dā- "emporter en haut", appa sarā dā- "recevoir de nouveau".

2. La particule awan n'est utilisée qu'avec une autre particule, comme awan arha "au loin", awan katta "vers le bas". Il est d'ailleurs difficile de définir son sens précis.

144) a) A la différence des particules isolées, les préfixes u- "ici" et pē- "là" sont attachés indissociablement au verbe : uda- (ueda-) "apporter", pēda- "faire parvenir" ; uiya- "apporter", peya- "envoyer" ; unna- "tirer", penna- "pousser". La relation entre uizzi "il vient" et pāizzi "il va" ainsi qu'entre le couple uwate- "apporter" et pehute- "envoyer" est moins claire.

b) Toutefois, il arrive que l'on trouve la particule pē- "là" isolée (surtout en complément de hark- "tenir"), et que des particules viennent se placer entre elle et le verbe : pē harzi "il présente", pē-pat harkanzi "ils présentent aussi".


2. Flexion

145) Le verbe hittite possède deux conjugaisons, dénommées à partir de la terminaison de la 1ère pers. Sg. Prés., la conjugaison -mi et la conjugaison -hi.

146) Il existe deux voix : l'actif et le médio-passif. La seconde voix est utilisée pour le moyen, comme en grec ou en indo-iranien, pour le passif et pour les verbes déponents (c.à.d. les verbes de sens actif conjugués au médio-passif).

147) a) Le système flexionnel du verbe est très simple : il existe deux temps simples, le présent (qui sert aussi de futur) et le prétérit, et deux modes, l'indicatif et l'impératif. Des temps composés sont formés avec des verbes auxiliaires (§184. 259).

b) Le verbe est conjugué avec deux nombres, le singulier et le pluriel. Il n'y a pas de duel.

148) Il existe quelques noms verbaux, à savoir les infinitifs I et II, le supin et le substantif verbal, ainsi qu'un participe, de sens passif avec les verbes transitifs et actif avec les verbes intransitifs.

149) Aperçu des terminaisons :

Actif
Médio-passif
Conj. -mi Conj. -hi Conj. -mi Conj. -hi
Indicatif présent
Sg. 1.
-mi -hi (-ahhi) -hahari (-hari, -ha) -hahari (-hari)
2.
-si -ti -tati (-ta) -tati (-ta)
3.
-zi -i -tari (-ta) -ari (-a)
Pl. 1.
-weni -weni -wastati (-wasta) -wastati (-wasta)
2.
-teni -teni -duma (-dumari) -duma
3.
-anzi -anzi -antari (-anta) -antari (-anta)

 
Indicatif prétérit
Sg. 1.
-un (-nun) -hun -hahat(i) (-hat(i)) -hahat(i) (-hat(i))
2.
-s (-t, -ta) -s (-ta, -sta) -tat(i) (-ta) -at(i) (-tat)
3.
-t (-ta) -s (-ta, -sta) -tat(i) (-ta) -at(i)
Pl. 1.
-wen -wen -wastat -
2.
-ten (-tin) -ten (-tin) -dumat -dumat
3.
-er (-ir) -er (-ir) -antat(i) -antat(i)

 
Impératif
Sg. 1.
-(a)llu -allu -haharu (-haru) -haharu (-haru)
2.
- (-i, -t) - (-i) -hut(i) -hut(i)
3.
-du -u -taru -aru
Pl. 1.
-weni -weni - -
2.
-ten (-tin) -ten (-tin) -dumat(i) -dumat(i)
3.
-andu -andu -antaru -antaru

Substantif verbal Infinitif Supin Participe
-war I. -wanzi -wan -ant-
  II. -anna    

150) En néo-hittite, les tendances suivantes s'affirment :

a) 1. La terminaison -ti de la 2. Pers. Sg. Prés. de la conjugaison -hi s'insinue dans la conjugaison -mi : epsi et epti "tu saisis", harsi et harti "tu tiens", vieux-h. istamassi néo-h. istamasti "tu entends", karussiyasi et karussiyatti "tu te tais", harnikti "tu ruines", maniyahti "tu manipules".

2. Plus rarement, on trouve la terminaison -si de la même personne dans la conjugaison -hi : normalement wastatti et rarement wastasi "tu pèches".

b) 1. Les verbes en -ahh- (§136), qui se conjuguent selon la conjugaison -mi, peuvent construire leur 3. Pers. Sg. Prés. et Prét. selon la conjugaison -hi : dasuwahzi et dasuwahhi "il éblouit", isiyahta et isiyahhis "il a cherché".

2. En conséquence, pour huittiya- "tirer", 3. Sg. Prés. huittiyazi et huittiyai.

c) Inversement, la flexion de la 3. Pers. Sg. Prét. et Imp. de la conjugaison -mi peut glisser vers la conjugaison -hi : akis et akta "il est mort", aku et akdu "il doit mourir".

d) Quelques verbes se conjuguent effectivement selon les deux conjugaisons : dalahhi et daliyami "je laisse". Plusieurs exemples se trouvent au §178. Beaucoup de verbes présentent de petites irrégularités qui ne peuvent pas être toutes répertoriées dans cette grammaire. Il faut alors se référer au lexique.

151) Particularités de la conjugaison -mi :

a) La 2. Pers. Sg. Prés. se termine rarement en -zi : istamaszi "tu entends".

b) Le néo-hittite construit fréquemment la 2. Pers. Sg. Prét. sur la 3. Pers. Sg. : vieux-h. iyas néo-h. iyat "tu as fait" (comme iyat "il a fait"), vieux-h. sallanus "tu as agrandi" sallanut "il a agrandi", néo-h. tittanut "tu as mis" et "il a mis".

c) A la 1. Pers. Sg. Imp., es- "être" possède, à côté de la forme régulière asallu "je veux être", les formes irrégulières eslut et eslit "je veux être".

152) Particularités de la conjugaison -hi :

a) 1. La 3. Pers. Sg. Prés. de la conjugaison -hi a parfois une terminaison -ai au lieu de -i : sipandi "il sacrifie" et rarement sippandai, arri "il lave" et parfois arrai.

2. De même à la 3. Pers. Pl. Prét. : sipantir "ils ont sacrifié" et la forme isolée sippantair.

b) Inversement, la forme de la 3. Pers. Sg. Prés. wastai (racine wasta- + terminaison -i) du verbe wasta- "pécher" s'écrit aussi wasti.

c) A la 3. Pers. Sg. Prés., on a parsiya "il casse" (§178) avec -a au lieu de -i, probablement par dissimilation du -i- précédent.

153) Au Prét. et Imp. du médio-passif, les formes avec une terminaison -i du vieux-hittite (-(ha)hati, -tati, -ati, -antati, -huti et -dumati) correspondent aux formes sans -i du néo-hittite (-(ha)hat, -tat, -at, -antat, -hut et -dumat).

A. Flexion de l'actif

I. Conjugaison -mi

1. Thèmes consonantiques

154) a) Thèmes monosyllabiques avec une consonne finale : es- "être", ep- "saisir", nah- "craindre", ās- "rester", ses- "dormir", wek- "exiger", eku- "boire" (c.à.d. *ekw-) :

Indicatif Présent

Singulier
1. esmi epmi nahmi  
2. essi epsi (epti; §150a1) nahti (§150a1)  
3. eszi epzi nehi āszi
Pluriel
1. esuwani eppueni nehueni  
2.   epteni (apteni; §11) nahteni  
3. asanzi appanzi   āssanzi

Singulier
1. sesmi wekmi ekumi
2.   wekti (§150a1) ekussi (ekutti)
3. seszi wekzi ekuzi (ekuzazzi, ezzazi, §155)
Pluriel
1. sesueni   akueni (ekuwani, akuwani, ekueni)
2.     ekutteni
3. sesanzi (sasanzi) wek(k)anzi akuwanzi (ekuwanzi)

Indicatif Prétérit

Singulier
1. esun eppun nah(h)un
2. esta epta āsta
3. esta epta (ipta) nahta
Pluriel
1. esuen eppuen (appuen)    
2. esten epten    
3. esir eppir   āsser

Singulier
1. sesun wek(k)un ekun
3. sesta wekta ekutta
Pluriel
1. sesuen wekuen ekuen
3. sēser weker ekuer

Impératif

Singulier
1. asallu (eslut, eslit)
2. es ep nāhi
3. esdu epdu (eptu) āsdu
Pluriel
2. esten epten    
3. asandu appandu    

Singulier
2. sēs wek eku
3. sesdu ekuddu
Pluriel
2. sesten wekten ekutten
3. akuwandu

Subst. verbal
esuwar Gen. nahhuwas sesuwar wekuwar
Inf. I
eppuwanzi āssuwanzi sesuwanzi
II
appanna
akuwanna
Participe
asant- appant- nahhant- āssant- sasant- wekant- akuwant-

155) b) Similaires, avec insertion d'un -s- entre la racine et la terminaison : ed- "manger", mat- "soutenir", ispart- "échapper" :

Indicatif Présent

Singulier
1. edmi  
2. ezzassi mazatti  
3. ezzazzi (ezzai; §150b2) mazzazzi (mazzi) isparzazzi (isparzizi, isparzai, §150b2)
Pluriel
1. eduwani (atueni)    
2. ezzatteni (azzasteni)    
3. adanzi    

Indicatif Prétérit

Singulier
1. edun isparzahhun (conj. -hi)
2. mazzasta isparzasta
3. ezta mazzasta isparzas (isparzasta)
Pluriel
3. eter   isparter (isparzir)

Impératif

Singulier
2. et (ezza, ezzazza)    
3. ezzaddu    
Pluriel
2. ezzatten (ezzasten)    
3. adandu (ezzandu)    

Inf. II adanna    
Part. adant-   isparzant-

156) c) Similaires, avec ablaut (§18) : kuen- "frapper, tuer", huek- "jurer" (et huek- "abattre") :

Indicatif Présent

Singulier
1. kuemi (§31a)   hukmi
2. kuesi (§31a) (kuenti, §150a1)    
3. kuenzi kuerzi (kuirri) huekzi (hukzi)
Pluriel
1. kuennummeni    
2. kuenatteni    
3. kunanzi (kuennanzi) kuranzi hukanzi

Indicatif Prétérit

Singulier
1. kuenun (kuenunun)
2. kuinnesta
3. kuenta kuerta huekta
Pluriel
1. kueun (§31a) (kuinnummen)   hugawen
.2 kuenten  
3. kuennir kuerir  

Impératif

Singulier
2. kuen(n)i
3. kuendu huikdu
Pluriel
2. kuenten  
3. kunandu kurandu  

Subst. verbal Gen. kuennumas    
Inf. I kuennummanzi
Inf. II kunanna kuranna hūkanna-
Part. kunant- (kuenniyant-) kurant- hūgant-

157) d) Monosyllabiques avec deux consonnes finales ; cf. §22 et 23a : walh- "frapper", sanh- "chercher", hark- "s'effondrer", karp- "soulever", link- "jurer".

Indicatif Présent

Singulier
1. wa-al-ah-mi ša-an-ah-mi (ša-an-ha-mi)
2. wa-la!-ah-ši (§23c) ša-an-ah-ti (ša-na!-ah-ti, §23c; ša-an-ha-ti, ša-an-ha-ši)
3. wa-al-ah-zi ša-an-ah-zi (ša-an-ha-zi)
Pluriel
1. wa-al-hu-wa-ni (wa-al-ah-hu-e-ni)
2. wa-al-ah-ta-ni ša-an-ah-te-ni (ša-an-ha-at-te-ni)
3. wa-al-ha-an-zi (wa-al-ah-ha-an-zi) ša-an-ha-an-zi

Singulier
1. kar-ap-mi
2. har-ak-ti
3. har-ak-zi kar-ap-zi (karpizzi, kar-ap-pí-iz-zi) li-in-ga-zi (li-ik-zi)
Pluriel
1. har-ku-e-ni li-in-ku-e-ni (li-ku-wa-an-ni!)
2. har-ak-te-ni
3. har-ki-ia-an-zi kar(-ap)-pa-an-zi, kar(-ap)-pí-an-zi li-in-kán-zi

Indicatif Prétérit

Singulier
1. wa-al-hu-un (wa-al-ah-hu-un) ša-an-hu-un (ša-an-ah-hu-un, ša-ah-hu-un)
2. wa-al-ah-ta ša-an-ah-ta (ša-an-ha-ta, ša-ah-ta)
Pluriel
2. wa-al-ah-tin ša-an-ah-tin
3. wa-al-hi-ir ša-an-hi-ir

Singulier
1.   kar-ap-pu-un li-in-ku-un
3. har-ak-ta kar-ap-ta li-in-ik-ta (li-in-kát-ta, li-in-kán!-ta [§31b], li-ik-ta)
Pluriel
1.   li-in-ku-en (li-in-ga-u-en)
3.   kar-pí(-e)-ir

Impératif

Singulier
2. wa-al-ah ša-an-ha (ša-a-ah)
3. ša-ah-du
Pluriel
2. wa-al-ah-tin ša-an-ha-at-tin (ša-a-ah-te-en)
3. ša-an-ha-an-du

Singulier
2. kar-ap (kar-ap-pí-ia) li-in-ik (li-in-ki)
3. har-ak-du kar-ap-du
Pluriel
.2   kar-ap-tin (kar-ap-pí-ia-at-tin) li-en-ik-tin
3.   li-in-kán-du

Subst. verbal wa-al-hu-wa-ar kar-pu-wa-ar
Inf. I wa-al-hu-wa-an-zi ša-an-hu-wa-an-zi
Inf. II har-kán-na
Part. šanhant- harkant- kar(-ap)-pa-an-t- li-in-kán-t-

158) La racine hark- "tenir, avoir" a la particularité de perdre son k devant une terminaison commençant par une consonne, et de le conserver devant une terminaison commençant par une voyelle :

  Indicatif Présent Indicatif Prétérit
  Singulier Pluriel Singulier Pluriel
1. harmi harweni (harwani) harkun harwen
2. harsi (harti) harteni harten
3. harzi harkanzi harta harkir
  Impératif Participe  
  Singulier Pluriel    
2. har-ak harten  
3. hardu harkandu harkant-  

159) e) Thèmes polysyllabiques : istamas- "entendre", punus- "demander", hamenk- "attacher".

Indicatif Présent

Singulier
1. istamasmi punusmi ha-ma-an-ga-mi
2. istamassi (istamasti, istamaszi)
3. istamaszi punuszi ha-ma-an-ki
Pluriel
1. punussueni
2. istamasteni (istamastani)
3. istamassanzi punussanzi hamankanzi (haminkanzi, hamangazi)

Indicatif Prétérit

Singulier
1. istamassun punussun
2. punusta
3. istamasta punusta ha-mi-ik-ta (ha-ma-ak-ta, ha-ma-an-kat-ta, ha-ma-na-ak-ta)
Pluriel
1. punussuen
2. istamasten
3. istamassir punussir haminkir

Impératif

Singulier
2. istamas punus  
3. istamasdu punusdu  
Pluriel
2. istamasten punusten
3. istamassandu punussandu hamankandu

Subst. verbal istamassuwar punussuwar hamenkuwar
Inf. I istamassuwanzi
Participe istamassant- hamenkant- (hamankant-)

160) f) Thèmes polysyllabiques ; verbes en -es- et -ahh- : idalawes- "devenir mauvais" ; idalawahh- "faire le mal", suppiyahh- "nettoyer", maniyahh- "rendre".

Indicatif Présent

Singulier
1.   idalawahmi
2. idalawesti idalawahti (idalawatti, §28b)
3. idalaweszi idalawahzi
Pluriel
2. idalawesteni
3. idalawessanzi idalawahhanzi

Singulier
1. suppiyahmi maniyahmi
2. maniyahti
3. suppiyahhi (§150b1) maniyahzi (maniyahhi)
Pluriel
3. suppiyahhanzi maniyahhanzi

Indicatif Prétérit

Singulier
1.   idalawahhun
3. idalawesta HUL-ahta
Pluriel
1.   idalawahhuen
2.   HUL-ahten
3. HULMEŠ-sir  

Singulier
1. suppiyahhun maniyahhun
2. maniyahta
3. suppiyahhas maniyahda (maniyahhis)
Pluriel
3.   maniyahhir

Impératif

Singulier
2. suppiyah maniyah
Pluriel
2.   maniyahten

Subst. verbal suppiyahhuwar
Part. idalawahhant- maniyahhant-

2. Thèmes vocaliques

161) a) Thèmes polysyllabiques : uwate- "apporter", pehute- "fournir", wete- "construire", watku- "sauter".

Indicatif Présent

Singulier
1. uwatemi pehutemi wedahhi
2. uwatesi pehutesi wedasi
3. uwatezzi (uwadazzi) pehutezzi wetezzi watkuz(z)i
Pluriel
1. uwateweni (uwatewani, uwatummeni)
2. uwatetteni (uwatettani) pehutetteni
3. uwadanzi pehudanzi wedanzi watkuwanzi

Indicatif Prétérit

Singulier
1. uwatenun pehutenun wetenun (wedahhun, wetun)
2. uwatet pehutet
3. uwatet pehutet (pehutes) wetet (wedas) watkut
Pluriel
1. uwatewen wetummen  
3. uwater pehuter weter  

Impératif

Singulier
2. uwate (uwati, uwatet) pehute    
3. uwateddu    
Pluriel
2. uwatetten (uwatatten) pehutetten  
3. uwadandu pehudandu wedandu  

Subst. verbal   wetummar watkuwar
Inf. I   wetummanzi
Part.   pehudant- watkuwant-

162) b) Thèmes monosyllabiques : lā- "détacher", hā- "croire, faire confiance", sā- "être en colère".

Indicatif Présent

  Singulier Pluriel
1. lāmi hāmi
2. lāsi hāsi
3. lāi lānzi sānzi

Indicatif Prétérit

  Singulier Pluriel
1. lāun (lānun) hānun lāwen
2. lāis hāis
3. lāit sāit

Impératif

  Singulier Pluriel
2. lāi latten

Subst. verbal sāwar
Part. lant- hānt- sānt-

163) c) La racine monosyllabique te- "parler" partage son paradigme avec tar- "parler" :

  Indicatif Présent Indicatif Prétérit
  Sg. Pl. Sg. Pl.
1. temi tarweni tenun  
2. tesi tarteni  
3. tezzi (et luw. tardi) taranzi tet  
  Impératif Part. tarant-
  Sg. Pl.    
2. tet tetten    
3. teddu darandu    

164) d) Les verbes très courants pāi- "aller" et uwa- "venir" ont la particularité de faire la transition avec les verbes en -āi- :

Indicatif Présent

  Singulier Pluriel
1. pāimi uwami (uwammi) paiweni (paiwani) uwaweni
2. pāisi (pāsi, pāitti) uwasi paitteni (paittani) uwatteni
3. pāizzi uizzi pānzi uwanzi (uenzi)

Indicatif Prétérit

  Singulier Pluriel
1. pāun (pānun) uwanun (uwanunun) pāiwen (pāwen) uwawen
2. uwas uwatten
3. pāit (paitta) uit (uitti) pāir uer

Impératif

  Singulier Pluriel
2. uwatten (uitten)
3. paiddu wuiddu (uwadu) pāndu (pāntu) uwandu

Subst. verbal pāwar uwawar
Inf. I pāwanzi uwawanzi
Part. pānt- uwant-

2. La 2. Pers. Sg. (et en partie Pl.) de l'Impératif de pāi- "aller" et uwa- "venir" n'est pas communément utilisée (on ne trouve qu'une seule fois uwat "viens!"). A la place, on utilise :

a) pour pāi- "aller" une racine indépendante et plus utilisée i- "aller" avec l'Impératif 2. Pers. Sg. it "va!" et un Pl. itten "allez!" ;

b) pour uwa- "venir" l'interjection ehu "ici!" > "viens!". ehu peut aussi être utilisé avec une particule : andu ehu, parā ehu, kattan ehu.

3. Thèmes en -āi-

165) hatrāi- "écrire", kappuwāi- "compter, examiner", handāi- "ajouter", sarkuwāi- "serrer".

Indicatif Présent

Singulier
1. hatrāmi  
2. hatrāsi kapuesi (§17b)
3. hatrāizzi kappuwāizi (kappuezzi, §13a)
Pluriel
1. hatrāweni (hatrauni, §16)  
2.   kappuwatteni
3.   kappuwanzi (kappuenzi, §17b)

Singulier
1. handāmi  
2. handāsi  
3. handāizzi (hantezzi, §13a, handāi) sarkuezzi (sarkuizzi)
Pluriel
3. handanzi  

Indicatif Prétérit

Singulier
1. hatrānun kappuwanun
2. hatrāes kappuit (§13a)
3. hatrāit (hatrāes) kappuwāit (kappuet, §13a)
Pluriel
3. hatrāir  

Singulier
1. handanun  
3. handāit sarkuit (et luw. sarkutta)
Pluriel
1. handāuen  
3. handāir  

Impératif

Singulier
2. hatrāi kappuwāi (kappui, §13a)
3. hatrāu kappuwāiddu (kappuiddi, §13a)
Pluriel
2. hatratten kappuwatten
3. kappuwandu

Singulier
2. handāi sarkui (sarku, §16)
3. handaiddu  
Pluriel
3. handandu  

Subst. verbal kappuwawar handāwar
Inf. I handawanzi
Part. hatrant- kappuwant- handant- sarkuwant-

4. Thèmes en -iya-

166) a) iya- "faire", tiya- "avancer", wemiya- "trouver", huitiya- "tirer".

Indicatif Présent

Singulier
1. iyami (iyammi) tiyami
2. iyasi tiyasi
3. iyazi (iyazzi, iezi) tiyazi (tiez(z)i, tiyazzi, §14b)
Pluriel
1. iyaweni (iyawani) tiyaweni
2. iyatteni tiyatteni
3. iyanzi tiyanzi (tienzi)

Singulier
1. wemiyami huittiyami
2. wemiyasi huittiyasi
3. wemiyaz(z)i (wemiezi) huittiazi (huittiezzi, huittiyai)
Pluriel
1. wemiyaweni
2. huittiyatteni
3. wemiyanzi huittiyanzi

Indicatif Prétérit

Singulier
1. iyanun (iyaun) tiyanun
2. iyas (iyat, §151b) tiyat
3. iyat (iet) tiyat (tiet)
Pluriel
1. iyawen tiyawen
.2 iyatten
3. ier tier

Singulier
1. wemiyanun huittiyanun
3. wemiyat (wemit) huittiyat (huittit)
Pluriel
1. wemiyawen huittiyawen
3. wemiyer

Impératif

Singulier
1. iyallu
2. iya tiya
3. iyadu (iedu) tiyaddu
Pluriel
2. iyatten tiyatten
3. iyandu (iendu) tiyandu

Singulier
2.   huitti
Pluriel
3. wemiyandu  

Subst. verbal iyawar tiyawar huittiyawar
Inf. I iyawanzi tiyawanzi wemiyawanzi huittiyawanzi
Inf. II tiyanna
Part. iyant- tiyant- (tint-, §141a)   huittiyant-

b) Le verbe huwāi- (hūya-) "courir, fuir" oscille entre thème en -āi- et thème en -iya- :

  Indicatif Présent Indicatif Prétérit
  Sg. Pl. Sg. Pl.
1. huyami hūyaweni huyanun
2. huyasi (hueyasi)
3. huwāi (huwāizzi) hūyanzi (huwanzi) huwais (huwas) huwair (huēr)

Subst. verbal Gen. huyawas
Part. huyant- (huwayant-)

5. Thèmes avec infixe -nin- (§139)

167) harnink- "détruire", sarnink- "remplacer", ninik- "mobiliser".

Indicatif Présent

Singulier
1. harnikmi sarnikmi
2. harnikti
3. harnikti sarnikzi ninikzi
Pluriel
1. sarninkueni
2. harnikteni sarnikteni ninikteni
3. harninkanzi sarninkanzi nininkanzi

Indicatif Prétérit

Singulier
1. harninkun sarninkun nininkun
2. harnikta
3. harnikta sarnikta ninikta
Pluriel
3. harninkir nininkir

Impératif

Singulier
2. harnik ninik
3. sarnikdu
Pluriel
2. harnikten
3. harninkandu nininkandu

Subst. verbal harninkuwar Gen. nininkuwas
Inf. I harninkuwanzi sarninkuwanzi  
Part. harninkant- sarninkant- nininkant-

6. Itératifs en -sk- (§141)

168) a) dask- "prendre plusieurs fois", pesk- "donner plusieurs fois", usk- "voir souvent" (de aus-, §176), akkusk- "boire beaucoup".

Indicatif Présent

Singulier
1. daskimi peskimi
2. daskisi peskisi uskisi (uskatti)
3. daskizzi peskizzi uskizzi akkuskizzi
Pluriel
1. daskiwani (dasgaweni, §11. 20) pisgaweni
2. daskitteni (daskatteni) piskatteni uskatteni akkuskittani
3. daskanzi peskanzi (paiskanzi) uskanzi akkuskanzi

Indicatif Prétérit

Singulier
1. dasganun peskinun uskinun akkuskinun
2. daskes
3. daskit peskit uskit akkuskit
Pluriel
1.     usgawen
2.   peskatten
3. daskir peskir (piskar, §11) akkuskir

Impératif

Singulier
1. piskellu
2. peski uski akkuski
3. daskiddu uskiddu akkuskiddu
Pluriel
2. daskatten piskatten uskatten akkuskitten (akkuskatten)
3. daskandu (daiskandu) piskandu uskandu akkuskandu

Subst. verbal uskiyawar  
Supin daskiwan peskiwan  
Part. uskant-  

b) azzikk- "se régaler", zikk- "mettre plusieurs fois", tarsikk- "dire plusieurs fois" (§22b. 24)

Indicatif Présent

Singulier
1. zikkimi tarsikkimi
2. zikkisi tarsik(k)isi
3. azzikizzi zikkizzi tarsikizzi (tar-aš-ki-iz-zi)
Pluriel
1. zikkiuwani
2. azzikkittani
3. azzikkanzi zik(k)anzi tarsikkanzi (tar-aš-kán-zi)

Indicatif Prétérit

Singulier
1. azzikkinun
2. zikkes tar-aš-ki-it
3. zikkit
Pluriel
1. tar-aš-ki-u-en (tar-ši-ga-u-en)
3. azzik(k)ir zikkir

Impératif

Singulier
2. azzikki zikki  
3. azzikkiddu zikkiddu  
Pluriel
2. azzikkitten (azzikkatten)    
3. azzikkandu    

Part.   zikkant-  

7. Causatifs en -nu-

169) arnu- "apporter", wahnu- "tourner", pahsanu- (pahhasnu-, §26) "assurer", assanu- (asnu-, §26) "préparer, obtenir".

Indicatif Présent

Singulier
1. arnum(m)i wahnumi pahsanumi assanumi
2. arnusi wahnusi assanusi (asnusi)
3. arnuz(z)i wahnuz(z)i assanuz(z)i (asnuzi)
Pluriel
1. arnummeni wahnummeni
2. arnutteni wahnutteni pahsanutteni (pahhasnutteni)
3. arnu(w)anzi wahnuwanzi pahsanuwanzi assanuanzi (asnuwanzi)

Indicatif Prétérit

Singulier
1. arnunun wahnunun assanunun
3. arnut wahnut assanut
Pluriel
1. wahnum(m)en
3. arnuir (arnuēr) wahnuir (wahnuēr) pahsanuir assanuir

Impératif

Singulier
1. assanullu (asnullu)
2. arnut pahhassanut asnut
3. arnuddu pahsanuddu assanuddu
Pluriel
2. arnutten pahhasnutten  
3. arnu(w)andu pahhasnuandu  

Subst. verbal arnummar wahnumar (wahnuwar) pahsanummar assanuwawar (!, Gen. as(sa)num(m)as)
Inf. I wahnummanzi pahsanummanzi (pahhassanumanzi) assanummanzi
Part. arnuwant- wahnuwant- pahsanuwant- (pahhasnuwant-, pahhassanuwant-)